Urt: Varjuring Lyrics

Tuhandenaoga Saatanaleegina tousen koikjallaiuvast ajatust sugavikust
Nuud suutult mangin oma loputute valedega, armutult vaikin Koige Toega
Varju ja valguse unenaos lahkelt vabastan, oma magusa tulekeelega neelan - orjastan
Su silmadesse pimestava valguna sahvatan, siiski kustun... kui vaikid koos Minuga...

Kristallselgelt Ukssarvikul ratsutan, hobemook vool, oma peremeest tunnistab
Kui polev valk raiub ta teravalt, alati saatust ullatab
Polev valk raiub teravalt, aukartuses Joudu naed
(Me, ajatu generatsiooni sodalased)
See on room ja hirm, mis toukab teele
Vasakul olal, sober surm, kaasas naeb koike
Vaba hing, tousnud varjust, ei oota mingit lootust
Silme ees vaid uks mote, hetkest otsiv valjakutse
Valjaspool seadusi, ainus reegel, on pohjus-tagajargede peegel
Ja ei muu kui Sina Ise, su ainus toeline vaenlane
Oled uks varjupoolega ja hingejoud sinuga
Las paevavalgusel paista, et voitlusse siis astuda
Kartmatult, nii kaua, kui jouad
Arukalt, nii kaua, kui voib
Voitle voi pogene, voitle - voi pogene

[lahingulaul]
Laialilaotunud lahingukeeris, piiritusuur kagistav Madukeha
Metsikus hirmus vaatan tott Ta silmades, pimestavat tundmatusehelki on naha
Ta sisisev saatuseirvitus mind ahvardab: "Tulise hingusega Maailma tuhaks muudan"
Austus, ang ja viha mul sudames, Draakonmaoga surmavoitluses
Kirjeldamatu madupuhamu labin, seal puudub inimlikkuski vahim
Vaid salapara ihalus kui ohtliku ilu surma suudlus
Oleme kui orjad, arkanud vangiorgu, pimedasse metsa, porgukeeristes eksinud
Kuid iidsete Sodalaste hinged meil sees, Verepuna-Maauss meid toidab
Meeletus vihas, raevus kasvame, pahemaarijatele nakku sulitame
Ebausus edasi roomame, sest madutarkusest me tuleme

Kulmad jaised kurjad, varjud pimedusekehad
Kolekeldritesse peitunud, hingenurkadesse torjutud
Unes unetu, arkvel saratu, minevikutaagaga koormatud
Enese valesse, hirmu mahitud, surmaraskusest norkend
Miski nii jouetu ta piinatud silmades
Kas see on valu ja tulgastus
Unes unetu, arkvel saratu, orjaveri"
Enese valesse, hirmu mahitud, mu vangitorn"
Miski nii narune ta soestunud motetes
See vist argus ja teadmatus
Lange, lange siis vari mu kohale, uheks, labi mu kivist sudame
Sure, sure siis oma needuses, kui ookiusajad umber voodi kogunevad
Naljased deemonid tukkideks narivad, elusalt ogivad, poletavad
On loppemata teed ja katkend rajad, ootad kedagi, ootad midagi
Seda teised ei tea, seda keegi ei moista
Siis teiselpool end vaatab varju nagu...
(Teiselpool end sa arvad, seisab su surma vari)
Lange, lange vari me kohale, labi me kivist sudame
Sure siis oma needuses, sure hirmus-valedes
Minu vari"mu kurjuse nagu, ja needus"me hullustus...

(Lopumerest taas Alglatteni saatusejaljed viivad, tule, ma juhatan Sind kohale)
Metsik ang ja segadus, havingu-kaosetormi sudames
Uksik rahutu viirastus, kurjusekuristikul seistes
Surmahirmu aaretu pimedus, langenud mu kohale
Talumatu tuhjusehaigutus, laialilaotunud tumetaevasse
(Tunned ekstreemset vabadust, oones laialivalgumist, ara karda, minema peab uksi)
Mu algus ja lopp, mu sund ja surm
Sealt, kust valja sulitatud ja uuesti nuud neelatud...
(See siis ongi see vaikiv oud ja porgu, naotu varjupeegli karje, su loputus roomus ja valus)
Su algus ja lopp, Elava sund ja surm
Sealt, kust valja sulitatud ja uuesti nuud neelatud
Kaosest-Ta arkab, Ta touseb, Kaoses-Ta loppeb, Ta sureb
Juba alati, just eikunagi"Koige piiril, kus kulmuma peab aeg....

[noia sonad]
(See on kummaline voim, kummaline Mooduv Voim)
Kulgev elu ja surm kui muutus, raiu-roomad labi reaalsuste
Pohjatusugavad saladustekehad, maduussina eluleekides
Jookse ohus, lenda tuultes, lase tundmatul end kanda
Kui tuhjusejoud tais illusioone, vaid varjud leekides oleme
Varvidest, rutmidest lummatud, helide poolt kutsutud
Lekkivale teele eksind, otsima, randama maaratud
Eesmarkidest pimestatud, unistustest hupnotiseeritud
Lootustes on nii hea"
(See on kummastav orn Ilu, mis Kindlasti Kord Laguneb)
Valguses Loo, Toeluses Naivuses
Varjudes Nae, Havingut Tunnista
Asjad, mis eales ei muutu, asjad, mille jaoks ei leita sonu
Saavad ikka pettusteks ja valedeks, lopevad roostes radadel
Tuhanded killud su hingepeeglis, sulavad uheks tulekeeles
Rongalennult nad kokku kogudes, noidusega koos varjudes
Noidusel suurelt poledes"Suitsuna Toustes, Sudames Selguses...

Cosmic Tower endless stairs, ascending steps escapeless
Up words to Darkness infinity, elevation into my madness
Amidst corridors of dark knowledge, I am shouting with our weakness
"We, begotten and forgotten by God, I take thou souls to shadowy art"
Dream in dream in dream I was dreaming, belvedere of life consuming
Night moths deforming to flies, lovely, sweet imagination,
Negligibly breaking into shatters"
Eternal mirrors in front of me, what is my Beast and Beauty?
Where are thou our mythical island, what was drowned by ye Oceanus?
In one day and night, ye fragments of ephemeredes collapsed
Knowledge sunk in pelagic abyss, any of us has not therefore "spoken"
Knocking Phoebus of philosophy, ye whip of salt for humanity
Perhaps Atlantis has never fallen, it is ye world in vicious circle
In ye standstill of aeon, in absurdity of saturnine truth
Surrounding plan of contingency, disjecta membra of cognition
Eternal path of freedom, to our ever-reachable Freedom
Deeper and deeper to puzzled dreams, I am ye last mosaic lost
Dark alone, on my own, Void, Death-point, Divine"

[maletamise humn]
Teisel pool Peegeldust, kus kajab Surmakagu
Kesk hiiglaslikku Vabadust, paljastub mu URGNE NAGU
Viimne Mote veel kui Esimene Taipamisetuli
Ta eelnes Koigele, ja Algallikas ma surin
Koik kord tolmuks variseb, tuul meist ule puhub
(Usu-nae) Koik kord tolmuks variseb ja tuul meist ule puhub
Siis eimiski jaab ikka ja alati, igavesti puutumatu eikunagi"Uks Jumalik Saladus"

[vagilaul]
URGJOUD, tundmatu pimedusetuli, ma puhitsen, valja huuan Sind
Musta sugaviku kuratlik Esikuri, uuesti touse, oma vaega emba mind
Leegitse, leegitse ules Vaikusemerest, lase kujutelmal sind vormida
Kiremao, ihadraakoni punaverest, tulerattana meid kutma
Ilmu kui Kuu oma Ilus, paganateele suuna
Laula minu haalega, sara meie silmades
Naera koige Looduga, kola kogu Kosmoses
Touse kui tuul oma Toega, arka porgulikku maailma
Valuks meid ette valmista, lahingutandrile paiska
Suda tuhandeks killuks purusta, et enam ei saaks taganeda
Taitu uue Jou ja Vaega, elulised juured kasvata
Massu luban, voitlust tootan, saatuseruumi ihkame raiuda
Vaenu, soprust levita, tooreid tundeid toida
Hirmu aita voita, elu naudingust taida
Eluringi noidusesse, armumaagia lummusesse
URGJOUD, hingevaena, hoia meid ja pusi arksana
Kerki-Emba-Loo-Armasta, Muuda-Touka-Purusta-Poleta
Seal, kus suttind Tulikants, mangelgu loputu Varjudetants
Touse, Leegitse"Arka, Purusta"
Taas Avasta"Kuni Surmani"

Eelaegade algusest, ebamaarasest, ei veel sundinud-surnud Vees
Kui sohhukasvand mustast verest, suvaoo Algtung bulbitseb-koguneb
Toored uinuvad Jousilmad, kui puhkav laavavulkaan
Sihitu Ta olemus, ebamaine, loputu madakogu haisev
Kas tunned ta roojasust endas, nii halastamatult suutu See
Mudamullas hingetult koriseb, tuhjusepiiritust vaikselt valitseb
Alati ootel, igavesti valmis, suttima Saatanaleekidest
Kooruvraev-mottesademe plahvatus, Urgtrummide porina saatel
Koikvoimas pohjatu Ta Loputus, Elutule, naudingujanu ees
Koikvoimas pohjatu Ta Pimedus, Surmavoitluse, tarkusevalu teel...